Haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijeni kõne magistriõppe lõpetajatele

Head lõpetajad, kallid kolleegid ja külalised  

Haridusteaduste instituudis on tänavu 158 magistriõppe ja integreeritud õppe lõpetajat. Teie seas on kohe-kohe magistrikraadi saavad klassiõpetajad, aineõpetajad, eripedagoogid, logopeedid, haridusuuendajad ja haridustehnoloogid ning esmakordselt magistrikraadi ja vanemõpetaja kutse saavad kaasava hariduse õppekava lõpetajad. Kõiki teid on haridusmaastikul väga vaja, nii väga, et järjest enam küsitakse nii Eestis kui ka mujal, kas sedavõrd praktilisi erialasid peaks üldse ülikoolides õpetama ja miks see õppimine nii pikalt aega võtab. 

Kuna õpetajaid ja tugispetsialiste on väga vaja, siis kõlavad soovitused, et nendeks võiks lihtsalt hakata. Mõni kogenud kolleeg võiks algajatel silma peal hoida ja nii need vajalikud õppimise ja õpetamise eksperdid kujuneksid. 

Miks ikkagi õppida aastaid, kui tööle saab minna pärast nädalast koolitust või isegi ilma selleta? Miks on praktilistel erialadel töötamiseks, näiteks õpetajana ja logopeedina vaja töökogemusele lisaks ka teoreetilisi teadmisi ja miks ei saa eksperdiks lihtsalt hakata? Kutsun teid neile küsimustele kaasa mõtlema ja oma õpingutele tagasi vaatama. 

Esiteks, teoreetiliste teadmiste kaudu saite te parema arusaama oma erialast ja kitsamatest ainevaldkondadest. Te kuulute nüüd kindla eriala kogukonna liikmete hulka, keda iseloomustavad spetsiifilised teadmised. Lisaks konkreetsetele faktiteadmistele saite ligipääsu ka laiemale tähendussüsteemile. Oma teadmistele tuginedes oskate nüüd teadlikumalt osaleda eriala puudutavates aruteludes ja tunnete ära teadmiste lünki ja vastuolusid.

Seega ei ole tähtis mitte ainult saadud teadmiste sisu, vaid ka omandatud meetodid ja kriteeriumid mõttekäikude ja argumentide hindamiseks ning uute teadmiste loomiseks. Juurdepääs teadmiste loomise teaduslikule meetodile annab teile võimaluse olemasolevaid teadmisi ümber hinnata, täiendada või täiesti pea peale pöörata. 

Teiseks on teoreetilisel teadmistel ka väga praktiline otstarve. Need on tööriistad, mida saate kasutada praktiliste olukordade tõlgendamiseks ja otsuste tegemiseks. Head teadmised võimaldavad teil olulist ebaolulisest ja juhuslikust  eristada.

Enamik inimesi on õpetajaid oma elu jooksul aastaid tegutsemas näinud ja kuna nad on enamasti näinud ainult seda, mida õpetaja teeb, siis ei teadvustata, et õpetaja tegevus rajaneb teadmistel ja nendega seotud otsustel. Selles on oluliselt rohkem mõttetööd, kui esialgu välja paistab. Sama kehtib ka tugispetsialistide ja juhtide kohta. Hea teooria on seega õpetajatele, tugispetsialistidele ja juhtidele väga praktilise väärtusega.

Kolmandaks on teoreetilised teadmised hädavajalikud ka selleks, et mõelda tulevikule. Selleks on vaja just teoreetilisi teadmisi, sest pelgalt olukorra faktiline kirjeldamine ei ava kunagi seda, milline see võiks olla, sellele juhtis tähelepanu juba filosoof David Hume. Abstraktsed teadmised võimaldavad meil olevikku mineviku ja tulevikuga siduda, me saame nende abil mõelda hariduselu alternatiividest. Seega sai teist igaüks ülikooliõpingute käigus omandatud teoreetiliste teadmisetega ka ligipääsu hariduse tuleviku kujundamiseks. Teie saate välja mõelda, milline on optimaalne koolivõrk Eestile, kas ja kuidas peaks Chat GPTd koolides ja lasteaedades kasutusele võtma, kuidas Eesti koolidesse koolirõõm tagasi tuua, kuidas järgmisi põlvkondi kestliku arengu kursile pöörata või selle kõige üleselt - kuidas iga õppija oma elu tähenduse üles leiaks.

Ülikoolis omandatud teadmised on seega vajalikud erialade edasiarendamiseks, konkreetsetes praktilistes olukordades tarkade otsuste tegemiseks, aga ka kaugema tuleviku kujundamiseks. Teadmiste kvaliteet ja hulk ongi peamiseks erinevuseks ekspertide ja algajate vahel. Ülikooliõpingute oluline püüdlus oli suunata teid täpsemalt ja paremini mõtlema. 

Hariduselus otsuste langetamisel ei piisa aga parimatest teadmistest ühe või teise uurimisvaldkonna kohta, hariduses peame me alati mõtlema ka sellele, mida me soovime saavutada. Otsuste langetamiseks vaja ka moraalset kompassi. Seetõttu ei soosinud teie õpingud pelgalt selgemat mõtlemist, vaid ka hoolivamat mõtlemist - endast, teistest ja keskkonnast. 

Head lõpetajad, ma soovisin oma kõnega öelda, et tasus küll pikki aastaid ülikoolis õppida, teie pingutus, õppejõudude pühendumus ning lähedaste toetus ja hool viisid olulise sihini. Aitäh õppejõududele ja lõpetajate lähedastele! Eksperdiks ei saa hakata, tuleb õppida ja õppima peame ka selleks, et eksperdiks jääda. Seega innustan teid kõiki edasi uurima ja õppima. Haridusteaduste instituut jääb teile avatuks, õppejõud ootavad teid tagasi nii uutele kursustele õppima, kui ka oma kogemusi kolleegidena jagama. Palju õnne ülikooli lõpetamise puhul ja taaskohtumisteni! 

---
Kõne koostamisel kasutatud allikad:
Biesta, G. (2009). Good education in an age of measurement: On the need to reconnect with the question of purpose in education. Educational Assessment, Evaluation and Accountability, 21, 33-46.

Wheelahan, L. (2014). Babies and Bathwater: Revaluing the Role of the Academy in Knowledge. In: Gibbs, P., Barnett, R. (Toim.) Thinking about Higher Education (lk 125–137) Springer, Cham.